Elektrilised tõukerattad on tulnud meie liiklusesse selleks, et jääda. Elektritõuksid on suhteliselt uus ja ühiskonnas harjumatu nähtus ning sellest tulenevalt tekitavad need nii politseile kui kogukondadele muret. Üldine trend on see, et kuna elektrilisi tõukerattaid on teedel üha rohkem, siis on ka nendega seotud probleeme ja õnnetusi üha rohkem.
Politsei mure nende sõidukitega seoses on see, et enamuse elektritõukeratastega seotud surmaga või raskete vigastustega lõppenud liiklusõnnetuste ohvrid olid joobes, sõitsid liiga kiiresti, ei olnud tähelepanelikud ümbritseva suhtes ja/või ei kandnud kiivrit. Samuti on teedel üha enam võimsaid elektrilisi tõukerattaid, mis pole sisult enam kergliikurid vaid juba mootorsõidukid.
Omaette nurk on see, et elektrilised tõukerattad (nii kergliikurid kui liiga võimsad) on kättesaadavad ja populaarsed alaealiste hulgas, kelle liikluskäitumine ja ohutunne ei ole veel välja kujunenud ja kes end nende sõiduvahenditega pidevalt ohtu seavad.
Möödunud aastal kannatanuga tõuksiõnnetuste arv üldiselt vähenes võrreldes 2024. aastaga, mil registreeriti politseis 425 kergliikuri osalusel inimkannatanuga õnnetust. Kuid üldise languse taustal kasvas juhtumite arv vanusegrupis 11-15.a (vt rohkem siit: https://transpordiamet.ee/sites/default/files/documents/2026-02/Liiklusaasta%202025.pdf)
2025. aastal juhtus Eestis 314 inimkannatanuga liiklusõnnetust, mille üheks osaliseks oli kergliikur. Hukkus 1 inimene. See on vaid jäämäe veepealne tipp, sest enamus kergliikuriga õnnetustest politseisse ei jõua, sest kukkujad pöörduvad tihti ise EMOsse või ravivad end ise.
Liiklusreeglitest ei peeta kinni
Kuigi liiklusteadlikkus ja ohutunne on madalamad alaealiste tõukeratturite puhul, siis liikluse juurprobleem on pigem täiskasvanud tõukeratturite üldine hooletus. Alkoholijoove ja hooletus/hoolimatus viivad õnnetusteni ja turvavarustuse mittekasutamine mõjutab tagajärgede tõsidust.
Me oleme näinud, kuidas lapsevanem sõidutab oma nelja-aastast last tõukerattal ning nende liikumiskiirus on üle 50 km/h. Kumbki ei kasuta kiivrit. See ei ole okei.
Massiliselt eiratakse keelavat foorituld ning eksitakse reegli vastu, et kõnniteel jalakäijate läheduses peaks kergliiklejad liikuma jalakäijale ohutu kiirusega. Kõnniteel peab olema kergliikuri maksimaalne lubatud kiirus jalakäija kiirus, mis tähendabki seda, et jalakäijate vahetus läheduses peaks kergliikurid üliaeglaselt liikuma.
Probleemi üks osa on see, et kõnniteedel liiguvad 40–50 km/h sõitvad elektritõukerattad, oleme näinud ka üle 80 km/h kiiruseid. Aga teine osa on see, et isegi kergliikuritele lubatud kuni 25 km/h ei ole alati turvaline kiirus – Inimeste hulgast sellel kiirusel läbi trügimine ei ole lubatud.
Aasta-aastalt on vähenenud mitmekesi ühel elektritõukerattal sõitmine ning paranenud on ka kiivri kandmine elektritõukerattaga sõites. Samas on halvenev trend jalakäijale tee andmises reguleerimata ülekäigurajal.
Miks õnnetused juhtuvad
Valdav enamus kergliikurijuhi osalusel liiklusõnnetustest on põhjustanud (on süüdi) kergliikurijuht, seega pole siin üldiselt kedagi muud peale tõukeratturite endi süüdistada. Keskmiselt 10-15% kergliikuri osalusel õnnetustest on põhjustanud muud liiklejad.
Oma rolli õnnetustes mängib see, et elektriline tõukeratas oma suhteliselt pisikeste rataste ja kõrge raskuskeskmega ongi ebastabiilne sõiduvahend, millega kukkumiseks piisab ka väiksemast eksimusest. Ühtlasi kehtib ka siin põhimõte, et mida suurem on sõidukiirus, seda kõvemalt hüüab õnnetus tulles ja seda raskemad on tagajärjed.
Kuid selge on seegi, et tõukeratturid on liikluses kehvemini märgatavad, eriti kui nad ise enda nähtavaks tegemisse panustanud ei ole (tuled, helkurvest, erksavärvilised riided jne) ja see võib olla üks riskifaktoritest, mis otsustab selle, kas juhtub õnnetus, või pääsetakse nö napikaga.
Liiklemine on turvaline, kui liikleja märkab ja jälgib enda ümber toimuvat. See on oluline, sest me keegi pole liikluses üksi ja ümbritseva ja teistega arvestamine pole üksnes viisakuse küsimus vaid see on ka turvalise liiklemise alustala.
Kõrvaklappide kasutamine ei ole keelatud, aga kindlasti on see risk sel juhul, kui segab liiklejal end ümbritsevat keskkonda tajumast või kui tema tähelepanu on muudel tegevustel või ka niisama hajunud, aga see võib juhtuda ilma klappideta. Seega peab liikleja siin hindama, kui palju klappides toimuv segab, sõidukis ei istuta ka reeglina vaikuses, küll aga tekib oht kui pilk läheb liiklusest ära.
Seega eelkõige oleks vaja lihtsalt kainet mõistust ja alalhoidlikkust rakendada. Aga samuti tuleks liiklemise reegleid järgida – tihti sõidetakse tõuksidega ülekäigurajal või ristmikul keelava fooritulega. Tõukeratturid ei kipu kinni pidama reeglist, et kõnniteel jalakäijate vahetus läheduses tuleb kiirus selgelt alla võtta – jalakäijate kiiruseni. Üldiselt tuleks meeles pidada, et tõuksi selga astuda võib ainult üksinda ning kindlasti kaine peaga ja sõidukiirus tuleb valida oludele ja ümbrusele vastav – ebatasasel pinnal liiga kiiresti sõites on kukkumine vägagi tõenäoline.
Tehnilised aspektid: kas kergliikur või mootorsõiduk
Politsei jaoks on üks murekohtadest ka liikluses keelatud sõiduvahendid – need mille kiirused ületavad liikluses lubatu. Selle vastu eksitakse üha enam. Nimelt liikluses on lubatud kasutada kergliikurit, mille valmistajakiirus ei ületa 25 km/h ja mille võimsus ei ole suurem kui 1 kW. Kõik võimsamad või kiiremad variandid ei ole enam kergliikurid.
Liiklusseadus ütleb, et kergliikur on käesoleva seaduse § 87 lõike 12 nõuetele vastav ühe inimese vedamiseks ettenähtud istekohata elektri jõul liikuv sõiduk, välja arvatud jalgratas. § 87 kohaselt ei tohi kergliikuri valmistajakiirus olla suurem kui 25 kilomeetrit tunnis ja kergliikuri, välja arvatud tasakaaluliikuri mootori suurim võimsus ei tohi ületada ühte kilovatti.
See tähendab lihtsustatult seda, et kui sõiduk on võimeline sõitma üle 25 km/h ja selle mootori võimsus on üle 1 kW, ei ole tegemist enam kergliikuriga ja seetõttu ei saa neid liikluses kergliikuritena käsitleda.
Kui tegemist ei ole enam kergliikuriga, siis on see sisuliselt mootorsõiduk ja võiks teoreetiliselt olla pisimopeed, roller või hoopiski mootorratas ning liiklusseaduse mõttes tuleks neid vastavalt käsitleda, st need peavad olema registreeritud, kindlustusega, vaja võib olla juhtimisõigust jms.
Aga kuna võimsamad elektrilised tõukerattad samal ajal ei täida ka mopeedide, rollerite ega mootorrataste nõudeid, siis ongi tekkinud olukord, kus nende sõidukitega pole avalikus liikluses osaleda lubatud.
Siin teemas on tähtis nüanss veel kiiruspiiraja. Kui elektrilisele tõukerattale on paigaldatud kiiruspiiraja, mis ei lase sellel üle 25 km/h liikuda ja mida ei saa lihtsasti (st kasutaja ise saab) eemaldada, siis on see siiski kergliikurina avalikele teedele lubatud.
Valmistajakiirus 25 km/h tähendabki seda, et kergliikur ei ole võimeline sellest kiiremini sõitma. Politsei vaates on see faktiküsimus ja kui tõukeratas on võimeline piirajaga või piirajata või lihtsasti maha lülitatava piirajaga kiireminini liikuma, siis ei vasta see nõuetele.
Istekohaga elektrilised tõukerattad ei ole kergliikurid, sest kergliikuriks loetakse vaid istekohata sõidukit. Olenevalt mootori võimusest või valmistajakiirusest on istekohaga sõiduk kas pisimopeed, mopeedi või mootorratas. Pisimopeedi ja kergliikuri tehniline erinevus ongi vaid istekoha olemasolu. Pisimopeediga tohib sõita alates 14. eluaastast, selleks on vajalik jalgrattajuhiluba ning sellega on lubatud sõita jalgrattarajal ja -teel, jalgratta- ja jalgteel, sõidutee paremas servas või teepeenral. Kõnniteel pisimopeediga sõitmine on keelatud. Mopeed on sõiduk, mis sõidab kuni 45km/h, mille sisepõlemismootori töömaht ei ületa 50 kuupsentimeetrit ja mootori võimsus kahe- ja kolmerattalisel mopeedil on alla 4 Kw, neljarattalisel võib mootor arendada kuni 6kW. Sedagi sõidukit võib kasutada alates 14 eluaastast ning mopeediga liiklemiseks on vaja vähemalt vähemalt AM kategooria juhiluba. Kaherattalise mopeediga on lubatud sõita ainult jalgrattateel ja -rajal või sõiduteel. Kolme- ja neljarattalise mopeediga tohib sõita ainult sõiduteel. Mopeed peab olema liiklusregistris registreeritud. Seega iga sõiduk, mille tehnilised näitajaid ei vasta ei kergliikurile ega pisimopeedile, on mootorsõiduk ja vajab kasutamiseks nii juhtimisõigust kui registreerimist liiklusregistris.
Liikluskindlustuse kohustus
Liikluskindlustusseaduse kohaselt peab muu sõiduk, mille valmistajakiirus ületab 25 kilomeetrit tunnis, või sõiduk, mille valmistajakiirus ületab 14 kilomeetrit tunnis ning mille mass täisvarustusega ilma veoseta ja juhita on suurem kui 25 kilogrammi, olema kindlustatud.
Õnneks on mitmed kindlustusandjad hiljuti sellise kindlustustootega turule tulnud. Liikluskindlustus lahendab probleemi, et kui juhtub süüline liiklusõnnetus, ei löö see tõuksija (või tema vanemate) rahakotti suurt auku. Vt lisaks: https://iizi.ee/eraklient/kergliikur).
Lühidalt öeldes loob kindlustus võimaluse, et inimene võib oma kuni 100 kg kaaluvat elektrilist tõukeratast liikluses kasutada, kui selle sõidukiirus on piiratud 25 km/h ning seda piirajat ei ole võimalik lihtsasti maha võtta.
Vastutus lasub täiskasvanutel
Ühiskonnana ei tohi me kindlasti unustada seda, et sel aastal ligi pooled õnnetustesse sattunutest on alaealised ja see on kasvutrendis. Seetõttu on lapsevanema roll võtmetähtsusega – Enne tõukeratta lapsele andmist peaks iga lapsevanem veenduma esiteks selles, kas tema laps teab ohutu liiklemise põhitõdesid ning et kas lapse sõiduvahend vastab liikluses kasutamiseks nõutud tingimustele. Ja loomulikult eeskuju liikluses on kindlasti nakkav, seda eriti lastele.
Politsei sõnum inimestele on lihtne – ärge ostke liiga võimsaid tõukerattaid. Ei endale ega oma lastele. Probleemi saaks piirata selliste sõidukite müügi keelamise kaudu või siis teistpidi – tervikuna regulatsioonide ja reeglite loomisega.
Politsei kontrollib tõukerattureid nii igapäevase liiklusjärelevalve kui ka tõhusamate kontrollide raames. Meie tegevuste eesmärk on tõsta liiklejate teadlikkust ning ennetada võimalikke õnnetusi ja selleks kontrollitakse nii juhi kainust, kergliikurite võimsust ja tehnilist seisukorda kui ka turvavarustuse kasutamist ja liikluseeskirjade järgimist. Liikluskindlustuse teema on tehnilise seisukorra ja võimsuse kontrollimise osa. Kindlustuse tegemine ei ole veel massidesse jõudnud, aga heameel on tõdeda, et on ka korralikke tõukerattureid, kelle ongi kõik korras! Neid võiks lihtsalt rohkem olla!
